Pehme, valge ja koheva lumega kaetud jässakas kask,
hiilgamas  hommikuse põletava päikese paistel.
Ta lummav helk painab mind,
ta kui üritaks mind tõusma sundida,
lausa tirib mind ülesse.


Värsked ja soojad pannkoogid lõhnamas,
nende kõrval seismas purk magusat mustikamoosi,
mis on valminud vanaema hoolsa pilgu all.
Nende lõhn kui tirib mind enda poole,
lausa karjub:" tule,tule!"

Kõnnin uniselt kööki, kell on 10,
käes on jällegi laupäev.
Ma olen alati laupäeva armastanud.