In Memoriam
Kui magasid siis jälgisin
et rind sul tõuseks, langeks
Ei enam
Külm nina roietes
Hommikul mind äratas
Ei enam
Silmad kinni, saba sorgus
Nina nüüd on kuiv
Silmad märjad, pea longus
On kurbusesse mattunud mu hing
Parim sõber mulle
Mu karvane kamraad
Mu saladused endaga
Ja osa minust ühes
Täna veel korda tallun
neid samu vanu radu
Ehk kõnnid nüüdki ühes
Et veel viimast korda
Koperdaks me koos
Nüüd kodu poole astub
Lontu ilma Joosuta.
